10.12.2020| Heiman Point blogi “Huvitavat & õpetlikku”

Rooste… Autode maailmas on see tegelane vaat et kõigi peamine vaenlane. Kõige lihtsam ning lõppkokkuvõttes taskukohasem on rooste teket ennetada, kuid alati ei pruugi see meil õnnestuda või isegi võimalik olla. Roostetanud detailide puhastamiseks on olemas mitmeid variante, millest kõige levinum on ehk liivapritsimine. Liivapritsist aga palju efektiivsem ning ka odavam on roostet eemaldada elektrolüüsmeetodil, (Foto: Unsplash)                   sest elektrolüüs suudab eemaldada rooste igalt poolt – nurgatagustest ja

muudest raskesti ligipääsetavatest kohtadest, kuhu liivaprits ligi ei pääse. Ka on elektrolüüsi suureks plussiks see, et seda saame me, erinevalt liivapritsist, lihtsate vahenditega läbi viia kasvõi oma kodus. Elektrolüüsi miinuseks võib tuua aga asjaolu, et suurte detailide puhastamiseks on tarvis suuri anumaid.

Räägime elektrolüüsist endast siis natuke lähemalt ja vaatame, kuidas saame seda protsessi enda kasuks tööle panna.

„Elektrolüüsiks nimetatakse protsessi, kus ioonsest ainest, mis on kas lahustatud või sulatatud, toimuvad alalisvoolu läbijuhtimisel elektroodidel reaktsioonid ning koostisosad eralduvad.“ (et.wikipedia.org)

Siinjuhul on siis ioonseks aineks vees lahustatud pesusooda, üheks elektroodiks roostest puhastatav detail ning teiseks elektroodiks metalldetail, millele eralduva koostisosa ehk rooste suuname.

Elektrolüüssüsteemi osadeks on:

1. Katood^– ehk redutseeruja (millele tekib elektronide ülejääk ehk miinuslaeng) – roostest puhastatav detail;
2. Anood⁺ ehk oksüdeeruja (millele tekib elektronide puudujääk ehk plusslaeng) – detail, millele rooste „tõmmatakse“ (anood ei tohi olla roostevaba, parim on rauast);
3. Alalisvoolu allikas (4-12V, enamasti 2A) – näiteks autoaku, akulaadija või toiteblokk;
4. Vasktraat anoodi ja katoodi ühendamiseks vastavalt aku või laadija pluss- ja miinusklemmiga;
5. Mittemetallist anum, kuhu puhastatav detail sisse mahuks (näiteks mõni plastvann või –ämber, mis ei juhi elektrit);
6. Pesusooda (Na₂CO₃) ehk kaltsineeritud sooda ioonse keskonna tekitamiseks. Koguseliselt 5ml-10ml 1 liitri vee kohta;
7. Kraanivesi (puhastatav detail peab täielikult vedeliku sisse jääma).

DIY ehk Tee Seda Ise

Ettevalmistused ning elektrolüüsprotsess:

1. 1. Puhasta roostes detail suuremast mustusest (värv, õli, lahtine rooste vms);
2. 2. Valmista elektrolüüslahus mittemetallist anumasse –                             (Joonise allikas ebahunt.com)  sega vajalik hulk pesusoodat veega (5ml-10ml pesusoodat 1L vee kohta);
3. 3. Pane anumasse anoodiks tükk metalli (ei tohi olla roostevaba) nii, et metallitüki ülemine osa jääb vedelikust välja – sinna saad hiljem kinnitada vooluallika plussjuhtme. Efektiivseim on elektrolüüs siis, kui saad mitmed omavahel traadiga sillatud anoodid anumasse panna ringiratast ümber katoodi võrdsele kaugusele.
4. 4. Aseta anuma äärele pikem pulk, millele vasktraadiga puhastatav detail (katood) kinnitada. Puhastatav detail peab olema üleni lahuses kuid ei tohi kokku puutuda anuma või anoodi(de)ga!
5. 5. Ühenda vooluallika miinusjuhe puhastatava detaili ehk katoodiga ja plussjuhe anoodi(de)ga.
6. 6. Ühenda vooluallikas elektrivõrku.

Elektrolüüs toimub, kui hapnik ja vesinik hakkavad eralduma. Selle tunned ära mullikeste ja kihisemise järgi. Esialgu võib reaktsiooni käivitumine natuke aega võtta.

Elektrolüüs on lõppenud kui mullikesi ja kihisemist enam ei esine või on detail juba piisavalt puhas. Suuremate detailide põhjalik elektrolüüs võib aega võtta 12-24h, väiksemad detailid saab ka kiiremini puhtaks. Pärast elektrolüüsi on katood kaetud justkui mustusekihiga, see tuleb näiteks suruõhu ja traatharjaga puhtaks lükata ning seejärel vee ja seebiga puhtaks pesta.

Kuigi pesusooda lahus on lahja, kasuta kaitsekindaid ning- prille ning lahuse nahale sattumisel loputa kohta puhta veega.

                                                                                                                         Töövalmis elektrolüüser                             (foto: instrucktables.com) 

TÄHELEPANU!                                                                                                                                                Elektrolüüsis toimuvate reaktsioonide tagajärjel eraldub vesinik ja hapnik, mis koos moodustavad paukgaasi. Paukgaas on kergesti süttiv ning plahvatusohtlik – palun ära kasuta tuld (keevitamine, ketaslõikuriga lõikamine, suitsetamine jms) elektrolüüsivanni lähedal! Elektrolüüsi on paukgaasi tekkimise tõttu parim läbi viia hästiventileeritavas ruumis või õues. Samuti ei tasu unustada, et elektrolüüs toimub elektrivoolu toimel.

Palun võta elektrolüüsprotsessi läbiviimist mõistuse ja ettevaatusega ning ära pane end ning teisi ohtu!

Inspiratsiooni ning informatsiooni selle artikli kirjutamiseks saime blogist ebahunt.com.